Viimaks

on see nüüd siis läbi. Saime täna kokku käitusime mõlemad nagu a'la võhivõõrad, kes sunniviisiliselt on mingil hetkel kokku pressitud ühisesse nurka. Lõpuks tema ütles. Mulle sobis.

Pedassaarel oli ülimõnus.

Helen kolibki Tartusse. Tore. Aga kohati ei kujuta ma ette, et kuidas MINA nüüd koolis ellu jään. Hakkan järsku pidutseja-nohikuks. Et no koolis nohik, muidu elunautija. Oleks vist parim lahendus ma arvan. Muidu ma küll ellu ei jää, ma kahtlustan. Arvestades kollektiivi. Aga eks näis mis elumerelained veel toovad ja kuhu mind lennutavad.

K vana .... (ei osanud õiget sõna välja mõelda/valida) olevat helistanud Helenile, et talle oleks tööd. Ma tundsin end hetkeks kergelt haavunult. Miks ta mulle ei helistanud. Miks ta mulle ei pakkunud. Mis toimub? Niipalju siis sellest kõigest - mõtlesin. No muidugi oleneb, mis töö on...
aga ikkagi kummaline. Just weiird...

Sain viimase palga praegu kätte. Imestasin et juba. Aga samas hea meel, et lõpp kogu selle müüjanduse ja rajandusega. See ajas ikka päris hulluks. Täna oleksin leivad ja kohvi peaaegu Ave kassasse unustanud. See oli väga kummaline. Üldse oli kummaline päev. Aga hea päev.

Tegelikult olen viimase 24 tunni jooksul maganud umbes koguni terve tunni. Aga ei tunnegi end üle ootuste uniselt. Väsinult sedand küll, ja jube külm on ka, aga mitte uniselt väga. Jällegi kummaline.

Kokkuvõte - kummaline aga ääretult vajalik, kasulik päev. Tunnen nagu oleksid mingid rollid iseenda ja kellegi vahel(ausalt ei te kelle) vahel väga sassis. Justkui oleksin pealtvaataja omaenda elus. Kummaline. Ainus sõna mis suudab seda kõike tõepoolest kõikse paremini kirjeldada.

PS! Tellisin lõpuks Saatpalu "Nähtused ja tehtused" ära. JUHUU. Ja veel paar head raamatus (eeldan).

PSS! Kohe ongi suvi läb ja minul on ainult 2 nädalat aega et kogu suve asjad ära teha. Küll oli tore tööl käia.

"Iga hetk on uus"

hei mus.. tüütan siin jälle.. sry ja loodan et sul pead valutama ei pane ega midagi või nii.. aga mõtlesin pikalt et kellele helistada või kirjutada ja sa olid ainuke mõistlik valik..

jah kallis, olen olemas!

ma ei tea kas me tõesti jubedalt tunnetame ja vahendame üksteisele kuidagi seda mida kumbki meist tunneb v miskit... sest meil on ikka kuidagi kahtlaselt pidevalt alati sarnased jamad ja tujud ja olekud..

nuu..?

enivei.. viimased 3-4 päeva on olnud sellised musta augu päevad .. eriti täna.. ainult selline tunne et tahaks kerra kerida kuhugi ja lihtsalt olla ja istuda ja kuulata masendavat muusikat ja nutta.. aga ei suuda isegi seda..

mis mul viga on?

mul on tunne, et ma olen kuidagi liiga vastikult kinni ja ma ei tea.. nt eile a-l hakkas jälle oma keerukatest,kergelt mõtetutest, elumuredes jahuma.. ma muudkui noogutan ja annan nõu ja noogutan veel.. aga et ise midagi rääkida või midagi .. mkm.. ei.. ma ei tohi..

no võibolla on seal taga ka see et jah.. tõesti temale rääkides ma lihtsalt tean, et sealt kohati tuleb midagi sarnast , et jah.. minul on ikka palju hullem ja sina pole veel midagi näinud ega ei tea midagi etc... ja siis ma tunnen ennast jälle mõtetu ja lollina, et üldse midagi rääkima hakkasin

oh jah..

mul pole praegu isegi vahet vist kas sa seda kõike tegelt loed ka.. lihtsalt ma kuidagi hea on et ei kirjuta ega "räägi" iseendaga vaid et nagu kellegagi...

muideks oled väga busy?

issand kui palju ma nüüd kirjutasin..

ei ole busy, muudkui loen

aga see tuju ja kehv olek, ehk on see seotud töstressiga?

minul läks ka ju asi päris päris hulluks

siis sain aru ja tegin koheselt lõpu

ja siis tuleb tööl mul mingi tädike sõimama et kuidas ma ei tea mis üks pulgakomm maksab.. ja selle peale on mul nutt kurgus ja kooksen lihtsalt esimese asja nii kiiresti kui võimalik vetsu nutma..

võibolla küll..

ja nii on pidevalt kusjuures..

ja mina ju ei ole selline kes tavaliselt selliseid võiksed sõnakõlkse ja vaidlusi endale hullult nüüd südamesse võtaks..

vähealt omaarust...

aga noh.. võibolla siis olen ka..

järsku ma arvan lihtsalt liiga hästi endast..

vadever

ei , kui endas on rahu, tasakaal, harmoonia ei kõiguta sellised välised asjad, kuid kui seesmiselt on asjad korrast ära, siis nii on

mina käisin ka päeval töö juures nutmas vetsus

mina arvan et pead töölt lahkuma, kohe kui võimalik või mitee

mitte*

kohe kui võimalik või mitte?

jah , kas on võimalik või mitte, lahku töölt..

aga as töö sind masendab ?

ega see 13 h istumist just väga elevile ei aja ja ega väga ei rõõmusta ka inimeste väljaelamine kassapidaja peale..

kuidas mõni inimene suudab sellist tööd üldse 40 aastat järjest teh

kas on on ka südameasjad korras? keegi mõtetes, et ehk see piinab `? ja töö kindlastiiiii kohe muserdab

me oleme teistsugused, oleme loodud ajama oma rida

kaidu on viimasel ajal kuidagi piinama hakanud jälle.. unes ja nii.. ja ma ei tea.. jaanusega on see kahtlane jura veel.. ja ma tunnen et mina piinan kuidagi teda, aga meil pole isegi aega et kokku saada ega midagi.. kui tal on aega olen mina tööl, kui mul aega on tema tööl.. öösel ka helistada ei saa.. tema läheb viiesks tööle ja mina saan u kell 23 lahti ja lähen 9.10ks tööle..

ühesõnaga sitt lugu igapidi..

ah kaidu, sitt rsk, põlema peab selle panema

aga jaanus, mis mõttes sina teda piinad ? kas sul tekivad ka süümekad teiste inimeste ees? kas tunned et oled midagi võlgu ?

ma ei tea kas teiste ees ka just väga palju kuigi mõndade põhjendatud asjade eest küll.. no nt. kui vanaisa mulle selle viljandi folgi pileti ja elamise raha lihtsalt andis.. ja kui liisu mind peale tööd a´la tund aega ootas ja nii....

muidu teiste ees vist nagu eriti mitte..

aga tunne et nagu oleks kellelegi kusagil midagi jubedalt võlgu on küll.. osaliselt kuidagi jaanusega ka..

aga ma arvan et see on rohkem seotud sellega, et ma asja ei ole õigel ajal ära lõpetanud ja see kõik lihtsalt lumepallina veereb,.. ja et kui me nüüd ka koos oleme.. et mul ei ole tema jaoks absull aega..

ja nüüd olen mõelnud.. et järsku ongi temaga hoopis tegelikult nii.. et mu ootused olid liiga suured(ka nt tänu sinule ja nii) et tegelikult see mis meil temaga praegu veel on.. see on tegelt hea ja ma lihtsalt lasen sellel kõigel ära minna ja ma pean nägema ka väikseid asju mitte ainult suuri ja meeletult säravaid.. aga siis on mul jälle tunne et ma tahaks ju seda suurt ja säravat..

ja ma ei tea..

siis ma mõtlen kaidu peale ja mõtlen et kas see oli siis tõesti parem ja .. ja siis ma olen hiiglaslikus segaduses ja ei saa endast enam midagi aru ja mõtlen et ma pean tunnetama seda mida ma TEGELIKULT arvan ja mõtlen ja tunnen.. ja siis ma üritan sellest aru saada ja siis ma tavaliselt kordub see sama asi...

peh..

oeh*

ühesõnaga mul on tunne et ma mõtelen vist kergelt üle...

ja siis on mul veel tunne nagu kusagil universumis oleks keegi kes minust suuuuuure süstlaga lihtsalt imeb kogu energia välja..

nii hakkan lugema !

helena

õige pea sõidad sa rekkale täie pasaga sisse

ole valmis

mismõttes?

ketrad peas samasugust lollust nagu mina ! Täpselt! Sa ei naudi, ei ela, ei vaata südamega! Sa mõtled , sa toimetad lähtuvalt mõttest, see on EI-EI-EI! Sa üritad elada kõiki esiplaanile seades, kas mõttes või teos, aga nii ei ole õige, sa pead VAID ennast esiplaanile seadma mis on eriline katsumus, arvestades et sind ei ümbritse inimesed, kes mõistaksid õnne valemit. Sa ei ole kindlasti mitte kell

egile midagi võlgu ning sa ei pea teadma mida sa tahad, või tunned, sa pead lihtsalt ulgea, võtma asju rahulikult, sinu ains EESMÄRK ja KOHUSTUS on teha täpselt seda mida sa soovid! mida sa tahad! minna kuhu sinu süda sind kutsub! mitte midagi ei tohi teha vastumeelselt, siis ei ole see üldse tegemiseks mõeldud!

Lõpeta analüüs ja mõttepallid, lihtsalt ole, võta väga rahulikult ja tee mida süd aütleb, kui sa ei tea mida sa tahad, siis nii on! Kui õige aeg oon käes, siis sa tead mida sa tahad ja tunned

Ma ei soovi et ka sina peapõrutuse saaksid et seda mõista, risto jaoks olen ma tema tüdruksõber ja ma ei viitsi ta kõnedelegi vastata, tanelisse olen mina armunud, kuid mul pole aimugi mida tema mõtleb ja ei küsi ka mul ei ole aimugi mis minust saab, ma ei tea kas ma kooligi lähen või kust ma raha kavatsen saada, kõikide sugulaste ja süsteemi ( MIS ON NAKKUS!!!) kiuste

ja ma kulgen ja ma olen õnnelik, sest ma tean et teen õigesti, kuni ei kiirusta ning kuulan om a südant!

tahan ujuda , laulda tantsida ja muusikat teha!

kui tahan lähen homme päev lätti elama, kui minu süda seda ütleb! Ja sina, mu kullast kalleim inglike! Sina tee täpselt nii, nagu ütleb su süda ja laulab su hing! Sina oled väärt maailma ja enamgi! Sina tead, kuidas elada ja ära lase millelgi end kõigutada oma teelt, ära lase maiseid mõjutusi endasse! Kui oled teinud vigu, ei tähenda see võlga, see tähendab, et oled õppinud , asjast laht lasknud n

ing oled vaba piirangutest ja julge elama!

Mu kallis, armastan Sind väga, ja tean, mida sa väärt oled ning kuigi mu tekst, mis iseenesest mu sõrmedest välja voolas on vigaderohke, tean, et mõistad, mida sulle räägin. Oled kauneim ja kalleim, alati minu südames ning sa saad kõik mida sa tahad! Mõtle positiivses vormis ning vaid asjadest, mida oma ellu soovid!

Aitäh musi! Sa oled minu juurde saadetud Ingel. Seda ma usun. Ma lihtsalt ei kujuta oma elu kui Sina sellest puuduks ja ma ei kujuta ette kuidas ma edasi suudaks elada kui Sinuga kunagi midagi juhtuma peaks ja Sind enam minu kõrval siin ei oleks. Sa tähendad mulle tõepoolest kõike ja rohkemgi veel. Armastan Sind igavesti!

(L)

(sellest südamest jääb küll nüüd natuke väheks aga mis sest.)

millal me jälle kahekesi vinni põgeneme ja 12 tundi järjest joome ja pausideta räägime?

oi mu kullatükike..! Järgmine nädal, kui tagasi tulen, siis läheme!

Aga nüüd ma magan.. ARMASTAN armastan jäägitult, sinu Maasikas (L)

rahulikku und!