Olen nüüdseks kodust eemal olnud juba nii kaua, et ei teagi kas olen unustanud või pole seda varem oludki, kuid kummaline ja kohati naljakaski oli kuulata ema arvamusi ja mõtteid minu ning kõige käesoleva kohta...
See selleks, kuid nüüd on jälle natukeseks jõudu, et edasi astuda.
* Jõuludeni on veel üks kuu.
Miks aeg nii kiiresti läheb?
Alles oli eelmine aasta ja eelmised jõulud. Ja varsti tulevad juba järgmised. Ei taha nii kaugele ette mõeldagi ja ei kujuta üldse ettegi mis elu ma siis üleüldse elan.
Miks aeg nii kiiresti läheb?
Alles oli eelmine aasta ja eelmised jõulud. Ja varsti tulevad juba järgmised. Ei taha nii kaugele ette mõeldagi ja ei kujuta üldse ettegi mis elu ma siis üleüldse elan.
* Naljakas on veel see, et teadsin ju juba enne pea andmist pikalt ette millesse ma end segan ja mida see kõik tähendab. Kuid nagu öeldakse, siis kõike ei saa ju kunagi ette näha ja oma kujutlustes ja mõtetes, kui kõik oleneb vaid sinust endast, on asjad alati kordades kenamad.
Vähemalt tean kuhu poole püüelda ja kellest eeskuju võtta. Näis mis tulevik vaid toob :)
