Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida . . .

Nii.. Folgi traditsiooniga on nüüdseks siis alustatud! Oli mõnus & väega vägev. Ühesõnaga on emotsioonid meeletud ja mälestused kirjeldamatud.
Muidugi õnnestus lõpukontserdil mul jalg enda arvates lihtsalt kergelt välja väänata, aga peale traumapunkti külastust tuli välja et asi on tiba hullem. Nimelt on mul nüüd siis hüppeliigese sidemete päriskorralik venitus. Paar päeva ei saa päris kindlalt liikuda. Siis peaks juba paremini saama. Praegu lonkan. Ja valus on ka nati. Aga noh.. ega see kontserdi alguses tekitatud vigastus mul peale seda veel ~3h hüpata :)
Täna ei jõudnud tööle ka siis. Plaan oli, aga üleval pool otsustati järelikult teist moodi. Ja ega mul midagi selle vastu ka pole :)

Täna rääkisin selle linnuse kutiga msn'is mingit ajuvaba juttu.. noh. mul oli juhe ja tal ka.
Hüpikule helistasin, et ei saa tööle tulla ja et lähen ER'st läbi. Ta ütles ok ja et ma siis helistaksin talle. Õhtul helistas uuesti ütles et loodab et ma saan oma asjad varsti korda ja tagasi jalule. Ütles veel et täna, homme on linnast väljas ja et kui neljapäev tagasi tuleb ja ma ikka veel lonkan, et siis ta kasutab oma võlumusi. (vot selle peale jõi mul nüüd küll suu lahti teisel pool toru)

aga jah..
Vähemalt õnnestus mul Helen tagasi tööle susserdada. Ja nüüd jääb üle lihtsalt loota, et ta ennast ka siis õigustaks.

Ärrrr...!!!! MA TAHAN VILJANDISSE TAGASIIIIII!!!!!!!!!!!!

Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata . . .

Nii tore oli hommikul tööle minna, tundega, et seltskond on viimase peal, tööl on inimesed kellega on tõeliselt hea läbisaamine, ümberringi on inimesed kes sust hoolivad.
Nii kestis see tunne kuni pool päeva, kui täiesti umbes sai teada, et vähemalt enamikke ootab koondamine. sh anna-liisat, helenit, krisit... ect.



mina jäin.
tean ja ei tea miks.
kahtlustan. loodan et eksin.


vastikud süümekad on mõne inimese ees.

Suvepäevaaad..!!!

Nonih..
Nüüd enam taganemisteed ei ole. Folgi piletid on ostetud. Vähemalt enamuses.
Ja selle fresh start'iga on nüüd suht shitisti. Et jah. Osaliselt nagu on aga nagu ei ole ka.
Tänane öö möödus siis jälle teatud kohas... khm.. ma tean. Ei tohiks ju. Ei peaks ju.
Aga mingil määral mulle meeldib see. Aga mitte ka üleliia. Ja kohati teevad mõned asjad mind nõmedalt armukadedaks. Näiteks selle peale pidin ma peaaegu et nutma hakkama kui ma sain teda, et Superman'ist sai Ta assistent. Noh.. muidugi räägiti mulle seda asja ka natuke valesti ja pingtati üle(ilmselt et ikka efekti saada) ka.. Nagu alati. Mõne inimese puhul siis.
Ja ülejäänud inimestele, kes siiamaani on asjast enam-vähem kuidagi-moodi teadlikud olnud, ei tea ka enam korralikult midagi. Ehk siis nende teada on asi vaibunud. Kuigi vahepeal läheb asi keeruliseks kätte. Kui kellelegi midagi seletama peaks.
Näiteks möödunud ööl hakkas mind kummitama see, et kui ta naine järsku sisse jalutaks. Et huvitav, mis siis saaks?
Täitsa hirmus oli.

Aga jah.. Nagu pealkirigi ütleb, siis täna õhtul leiavad aset linnuse seltskonna nö suvepäevad. Patsikese juures. Loodame parimat. Vähemalt 4 head inimest on garanteeritud, seega ei tohiks asi väääääga hulluks kätte minna. Seda enam, et sealhulgas on inimesi kes KA kedagi teistest väldivad ja kes väga teiste seltskonda ei jookse tulistjalu. Seega nitševoo.. Ei taha igaks-juhuks jälle siin ees hõiskama hakata, aga pöidlad püsti ja loodame meeldejäävaid(soovitavalt positiivseid) sündmusi.

suukorvi suudlustel maitse metalline tundub...

Siis niisiis..
Oli näha, et vanasõnad peavad paika. Kes viimasena naerab naerab paremini ja ära hõiska enne õhtut. Seda nimelt peab mainima selle kuratliku uue alguse peale.
See nädal on tegelikult üldse läinud sellise kahtlase uima all. Võibolla olen ma veel teisipäeva õhtustest sündmustest šokis lihtsalt? Ei tea. Aga pole ka välistatud. Sest see mis juhtus oli lihtsalt jube ja rääkida, veel vähem kirjutada ei taha ma sellest vist küll kunagi. Pean ainult Jumalat tänama, et ei pidanud kolmapäeva hommikul Tallinnasse sõitma mitte üksi vaid koos Anna-Liisaga.
Nojaaa... Ööl vastu reedet olin ma siis jälle Tema juures. Öösel käisime veel Baltoscandali telgis. Ja öösel suutsin ma Talle rääkida ka seda juttu, mida ma oma peas olen juba pikka aega veeretanud ja küsisin ka Tema käest arvamust selle jutu kohta. Ta lubas, et mõtleb. Eks siis näeb. Hommikul vältis Ta seda teemat ja ma otsustasin, et ega siis päris ise ka surkima ei hakka. Las siis praegu mõtleb. Sest oma nädal aega me nüüd kindlasti üksteist ei näe.

Rohkem praegu kribada ei jõua sest nüüd hüppan sööma ja siis jälle Balto'ca melusse :)


NB! 4. juuli hommikul 8.31 nägi ilmavalgust meie 7. kuningatütar Lisandra, kes kaalus 4060 g & pikkust oli tal 54 cm. TERE TULEMAST MAAILMA!!!!!!!!!

Siin ma siis nüüd jälle olen. he-hee... :)

Täna tuli lõpuks palk. Tuli vähem kui ma arvasin, aga kui emaga mõtlema hakkasime, siis ega ma tegelikult ju see kuu väga palju tööl ju ei olegi käinud ja grupirahad on ju ka veel tulemata.
Käisin poes, tegin südame kõvaks ja ostsin endale viimaks hispaania keele õpiku. Iseõppijatele. Pluss veel, olin tubli ja käisin jooksmas. Ja kui pinisevad ja verehimurad sääsed väljaarvata, oli väga mõnus. Kavatsen hommikul ka minna. Aga eks näis mis sellest plaanist saab.

Täna tundsin siis mina ka esimest korda, et päris suvi on käes!! Ja kuna viimastel päevadel on tööl olnud enam-vähem vana seltskond(küll väikeste eranditega), siis on ka mingisugune mõnus dejavuu efekt kusagilt kergelt läbi kiirganud. Mis tegelikult on väga mõnus. Sest eelmine suvi, oli mis ta oli, aga oli tegelikult parim. Ma ei tea miks. Aga oli.

Ega ma muud midagi tegelikult eriti öelda ei tahtnudki. Elu on (vähemalt hetkeseisuga) tagasi rööbastel ja siiamaani on algus välja kukkunud vaata et perfektselt. Ok, ma päris nii ka tegelikult ei ütleks. Ei tahaks ära sõnuda. Aega on veel küllaga... :)
Loodame parimat!

Aga vaadates kella rändan jällegi siitmailt minema .

!Hasta pronto!