neljapäev, 17. juuli 2008

Nii tore oli hommikul tööle minna, tundega, et seltskond on viimase peal, tööl on inimesed kellega on tõeliselt hea läbisaamine, ümberringi on inimesed kes sust hoolivad.
Nii kestis see tunne kuni pool päeva, kui täiesti umbes sai teada, et vähemalt enamikke ootab koondamine. sh anna-liisat, helenit, krisit... ect.



mina jäin.
tean ja ei tea miks.
kahtlustan. loodan et eksin.


vastikud süümekad on mõne inimese ees.

Kommentaare ei ole: