Simsalabim !

Wierd, wieerd, wiiieeerd päev.... ent siiski äärmiselt humoorikas! :D

Alustaks siis sellega, et mingil väga kummalisel põhjusel on mul täna päev otsa mingi f***ing Justin Bieber kummitanud oma kõige jubedama laulu refrääniga. Kasutusele on võetud kõikvõimalikke mõeldavaid abivahendeid, et sellest ininast seal peas lahti saada, aga no ei... ei tohi lihtsalt see ära kaduda!! See selleks tegelikult...

Tänane päev/öö algas siis äärmiselt huvitava unenäoga sellest, kuidas me Heleniga lõpuks olimegi ta köögikella sisse monteerinud videokaamera (Saue korterist siis jutt). Mingil põhjusel me ise küll kas unustasime selle ära või no tegelikult ma ei saanudki aru miks me ei teadnud, et see asi seal oli...
Enivei, järgmine hetk hakkas Liisu, selline tubli kummaliste videode leidja youtube'is nagu ta on, mulle läbi msn'i järjekordselt mingeid linke saatma. Seal juures ise hüsteeriliselt naerdes. Need olid need samad videolõigud sealt kaamerast. Küll oli seal 10 variatsiooni seoses minu tooli pealt maha kukkumisega, meie 5 tunnisest pannkoogiküpsetamise üritusest(mille lõpuks siis taipasime, et oih.. pliit ei tööta -.-), grimasside võistlusest ja palju, palju muud huvitavat..
Viimaks avastasime Heleniga siis, et olime youtube'is saanud nende videotega ropult kuulsaks ja meile hakkasid esinemiskutsed jms asjad tulema.
Vahepeal on jälle mingi kummaline blrr.... mida ma siis ei mäleta
Ja uni lõppes meie kunagise omaloomingulise jutu põhiselt Vaikse ookeani (justjust mitte Atlandi ookeani!) põhjas Titanicul pillimänguga leiba teenides...

Peale kõike seda ärkasin ma lampi järsku üles..Olin jube segaduses.. Tulin arvuti juurde(mille olin muidugi unustanud välja lülitada ööseks) ja toredaks&armsaks äratuseks rääkisin kuni kooliminemiseni Krissuga..

Hmm.. koolis töö-töö otsa. Ja rahakott jäi ka maha.. Seega plaanisin ühel pikast vahekast Kristeli juurde joosta, aga unistuseks see jäigi.. Keemia nõudis oma osa...
Ja muidugi erakordselt põnev oli eesti keeles 2 tundi analüüsida võimalikult pikalt ja põhjalikult, irooniline kui see ka pole, seda sama artiklit/esseed mille lingi ma siia eile riputasin. Ja muidugi olin ma selle enne umbes 10x jõudnud läbi lugeda, niiet põnevus lausa tappis :D

Ühesõnaga lõpuks koduteel olles avastasin kui tore on oma superman'i kummikutega vees ja lehtedes kõndida ja tundsin ennast taaskord nagu 3 aastane :D (miks mulle küll meeldib , et tammikus palju rahvast ei käi (no muidugi kui Hendrik välja arvata sest ta pidi suht otseses mõttes mulle otsa jooksma..)).

Niisiis. Selline huvitav/kummaline/naljakas päev.
Ei teagi, miks selline üksikasjalik kirjeldus tuli.
Aga no, ju siis oli vaja.

Ja no sry, aga ma ei saa !!!

Sel öösel ei leidnud ma aega, et vaadata kuud.

Teisipidi tegelikkus

Nüüd on siis ametkult kätte jõudnud see osa/aeg sügisest mida ma kohe absoluutselt ei talu. Ehk siis aeg, kus öö ja päev on sassis, kogu energia on välja imetud, on pime, on muda ja on üldse kummaline olla.

Asjad kuhjuvad. Tead ju küll, et pead ennast sellest kõigest läbi närima. Aga kui võimatu see näib!!!
No ei suuda! Lihtsalt ei suuda! Nagu mingi vampiir tõmbaks hiiglasliku süstlaga kõik energiavarud endale..

Peaks taas vereanalüüse andma minema. Aga ega sealt ilmselt rõõmustavaid uudiseid järjekordselt ei tule. Raudselt opi ajal vahetati mu veri lihtsalt mingi uue ja halvema vastu välja. Enne seda sellel ju polnud väga midagi viga.. Asi mida kõige kergem süüdistada :) Põhjuseid ju on vaja, ei tea ise ka miks.

Kuulan muudkui uuesti ja uuesti seda lugu. Sõltuvust tekitav. Mälestusi äratav. Õnneks küll häid kummalisel kombel siis.

Ei tea kaua mul täna õnnestub aega venitada, kuniks asjadega tegelikult tegelema hakkan.

Tunnen, et lähen siin 4 seina vahel hulluks.
Tahan niiiiii paljut, igatsen niiiiiiiiiiiiiii paljut.

Ei, öelgu või arvaku kestahes (k.a ma ise) midatahes, ma ei oska lihtsalt olla üksi (st tähendab siis kaugel eemal nendest "oma" inimestest). Ja teistega ma ei viitsi lihtsalt enam pingutada. Mõtetu.

Sellest kõigest TULEB lihtsalt üle olla. Aga kui kuradima raske see on.

2 päeva veel, siis jõuavad kõik "kadunud pojad" koju/linna tagasi. Kui selle üle elan ja vastu pean, elan veel kaua pikka ja ilusat elu.
Ma suudan!!!
Ma jõuan!!!

Ma tahan!!!

Ma saan!!!

Jõuetu... Stress? Ei tea.. Ehk.. ?

Muideks, peale kõike muud: Aitäh, et olemas oled ! (võtkem seda keegi kuidas ise tahate, kes teab see teab ;) )

Ja veel, lugesin ja pani mõtlema.. Ära loe raamatuid

Ja siis veel... : Noorte vaime tervis on Euroopa ja Põhjamaadega võrreldes halb: 13% on mõelnud enesetapule, üleväsimust kurdab 33%-50% noortest, tavalisest suuremat stressi 15% noortest, unetust ja/või depressiooni on kogenud kolmandik noortest. Vaimse tervise puhul on trend halvenemise mitte paranemise suunas.

Kerget kohutav, aga absoluutselt ei imesta.

Me toiduklubisse alati tulla võid, kui silmist pliidile võtta saab tuld !

another saturday ?

Karjumine.

See peaks väljendama ülevoolavaid emaotsioone. Olgu selleks siis viha, hirm, rõõm vm taolist.

Miski pärast juhtub pahatihti nii, et me karjume pidevalt ja koguaeg olenemata sellest mida me tunneme ja viimaks ei pane isegi enam tähele et rääkimise asemel karjume.

Mõtetu karjumine. Asi mida vististi vihkan pea kõige rohkem üldse.

No lõppude-lõpuks, mis vahet seal on kes selle ajalehe v veepudeli v kampsuni (etc) siia või sinna jättis.

Me karjume. Vihastame, et keegi meie peale karjub. Karjume veel ja rohkem. Ja siis ongi lõpuks närvid läbi ja olulistest asjadest ei jõuagi rääkida, sest peale seda kõike lihtsalt ei jaksa enam ja lõpeks näib, et ehk polegi mõtet.

Vahel ma lihtsalt ei suuda ära oodata aega kuniks ma siit lõpuks ära kolin. Et ei peaks pidevalt mõtlema kõigi teiste peale ja tegema kõiki neid asju mida teistele vaja on.

Ja siis tulevad ühel ilusal päeval kõik võimalikud sugulased ja tuttavad korraga järjest pinnima, et mis ma edasi teen ja mida ma mõelnud olen ja miks ma midagi ei tea ja et ma pean ikka rohkem vaeva nägema ja ma lasen elul lihtsalt mööda voolata ja raisku minna.

No hea teada siis! Aga mul on väike uudis: see on minu elu ja see olen mina. Mina ja mitte keegi teine. Küll ma mõtlen ja otsustan viimaks siis kui selleks valmis olen!

Aga mis siis ikka. Tegelegem siis asjadega millega hetkel tahan ja saan tegeleda.

Peaks tapeedi ja lambi lõpuks oma toas ära vahetama. Ehk saab enne vaheaega hakkama. Oleks aeg.

Ja nagu Joonas ütleb, siis ELU OLGI ILUS ! :)

end of story..

nähtused ja tehtused

Selja peal on käed

sa kõnnid linna mööda.

Selja peal on käed

sa longid aega mööda.

Selja peal on käed

su käe peal puudub kell.

Ei tea, mis aeg on,

sul aega on veel.

Selja peal on käed

ja sind ei kuule keegi.

Selja peal on käed

ja ega häält ei teegi

sammud kividel.

Kõik lootusetult uus on kevadel.

Vaid mina kuulen

kui seisan tasa

su selja taga hingan

ja kuulatan su ootamist,

et kahekesi pehmes voodis

kuulatan su ootamist,

et luugid akendel.

Kuulatan su ootamist

ning vastused, mis teada soovid

annan ühe hoobiga

ja kõik sul ongi käes

Sa päeval pikutasid nii et ...

Kupees sain tukastada nii et ...

Ma nii loodan,

et hiljaks rongile ei jää!

Vana tuttav raamat siis taaskord üles leitud. Võiks seda vist sadu kordi otsast lõpuni muudkui lugeda ja ikka ära ei tüütaks

Nagu karussellil oleks st, et peaks vist öösel rohkem magama ja vähem kohvi jooma :)

Endal on vähemalt peadpööritavalt lõbus.

igaühe hinges on revolutsioon...

Ma tean üht meest üle suure vee, kelle lugu ma jutustan.
Ta tahtis minna üle kolme maa, mille taga ta vabaks saab.
Ta astus õue pimedal ööl, kui aeg oli küpseks saanud.
Jalad murul, süda rinnas, oma teed tema teretas.

Ref: Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata.

Esimene maa oli mättaid täis, nende taha ta koperdas.
Mineviku hõng ja hingus teda maha materdas.
Üles astuda murede mäest, kui tuul on veel vastu ka,
pole lihtne, kui liialt mõelda, ta sihti ei unusta.

Ref:Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata.


Teine maa oli joonitud, ja juppideks jaotatud.
Kullast hambaga sihvertraat ainust aega kuulutas.
Välimine pind ja ühine joon teda hakkasid tänama.
Ta nägi läbi, ta kõndis mööda, see maa teda muuta ei saa.


Ref:Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata.

No mis head seal on, kui väsinud meel, ja vägi hakkab raugema.
Üle ootuste tuldud kui teadmatu ees, tahe lihtsalt seisatas.
Unes võib rännata lõputeel, kuid ükskord peab ärkama.
Ta leidis laulu, ta leidis enda, kolm maad olid üheks saanud.

Ref:Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata.
Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata.
Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata.
Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata...

*****

tahan lihtsalt tagasi viljandisse. kohutavalt igatsen. minu koht.