Kas pole see imelik, et me sageli nii paljust lihtsalt ei suuda rääkida. Ei suuda rääkida asjadest, mis on elu ise. Miks? Küllap oleme elult juba piisavalt valusasti nina pihta saanud oma kunagise siiruse ja lihtsameelsuse eest. Ja poeme nüüd uue valu kartuses külmuse ja ükskõiksuse taha. Me poleks nagu enam üldse need, kes me tegelikult oleme Ning ajapikku muutumegi hoopis teistsugusteks. Halvemateks…