SKORPION
JUHTLAUSE: “Mina suudan!”
ON: Kirglik võitleja
EESMÄRK: Olla tugevam

OLEMUS, OMADUSED--

Aasta iseloomulikum ja püsivam märk. Nad armastavad inkognitot ja kuna neil on hea enesekontroll, siis pole neid sugugi kerge ära tunda. Skorpioni varasem sümbol on Kotkas. See sümbol on jäädvustatud saladuslikus sfinksis, milles on ühendatud neli kindlat märki: inimpea Veevalajalt, esikäpad Lõvilt, tagakeha Sõnnilt ja tiivad Kotkalt. Skorpion oleks siis nagu pattu langenud ja Maa peale nõelama jäetud Kotkas. Kuid talle on jäetud võimalus fööniksina tuhast tõusta. Skorpion ongi ainuke märk, mille inimesed suudavad ennast muuta paugupealt, niivõrd tugev võib olla karakter.
Tüüpiline Kotkas ei tunne hirmu ja vaatab julgelt silma nii psüühilisele kui ka füüsilisele katsumusele.
Skorpioni märgist tuleneb anne rääkida keeli ilma aktsendita.
Tugevad emotsioonid, hõõguvad kired kõiges, nii armastuses, töös, sõpruses, usus jne.
Skorpion on võib-olla kõige äärmuslikum märk, või teisiti öeldes kõige must-valgema suhtumisega: ta kas armastab või vihkab. Temas on tugevas annuses nii intelligentsi kui tundeid. Tema teadlikkus eksistentsi sügavaimatest saladustest, kirest ja pattulangemisest on ühtaegu ka sügavalt filosoofiline.
Esimene omadus Skorpioni visiitkaardil on läbinägelikkus. Kõik saladused peab ta iga hinna eest lahendama. Pärast seda jäävad teised ta ette otsekui alasti.
Teine omadus on vastupandamatu magnetism, salapärane külgetõmme. Äärmuslikkus on omane kogu tema olekule: impulsiivsuse ja keevalisuse kõrval elab praktilisus ja realism, majanduslikkus ja kokkuhoidlikkus. Sisemine emotsionaalne pinge ei sega temas tööarmastust, kohusetunnet, mehisust, ostustavust. Skorpionite organismi seisund ja füüsiline tervis on harilikult head.

TAHE, TEGEVUS, MOTIVATSIOON--

Skorpionisse on ühendatud sündinud võitleja parimad omadused: julgus ja kindlus oma jõus on ühendatud ettevaatlikkuse, vastupidavuse ja kannatlikkusega. Tal on eriline anne leida üles vaenlase nõrk koht ja anda sinna purustav löök. Skorpionit petta pole peaaegu võimalik. Idealismile ei raja ta ühtki oma ettevõtmist, sest on teadlik inimeste madalatest omadustest, ühesõnaga on parandamatu küünik. Skorpioni peamiseks sihiks on saavutada edu, selleks kasutab ta kõiki võimalikke vahendeid.
Temas elab sügav vajadus tungida elu ja surma kõige põhjalikematesse saladustesse. Selles ja oma töös näitab ta üles raudset tahet OMANDADA kõike: vara, teadmisi, partnerit.

TUNDED, HOIAKUD--

Tüüpiline Skorpion armastab ilu ja luksust. Vaesusega leppida on tal väga raske. Skorpionil on väga tugev omanditunne. Käest ära ei taha nad midagi anda. Kirglik soov omada on vahest tema kõige olulisem liikumapanev jõud. Skorpion on märk, millel lasub inimelu lõpu tunnetamise raske pitser. Ta tahab jõuda enne lõppu. Sellepärast püüdlevad nad saavutustele seal, kus teised on ammu taganenud. Ta teab, et ainult läbielatu on tunnetatud. Sellepärast on ta võimeline ennast tagant sundima nagu ei keegi teine.

SUHTLEMINE--

Iseloomult pole Skorpionid just heasüdamlikud. Teiste tunnetega arvestamine pole neile omane. Tõe ütlevad otse näkku. Ise nad kriitikat ei talu, enesekriitika ja eneseiroonia on talle vähemalt väliselt tundmatud. Skorpioni totaalne ego ärritab muidugi teisi ja tekivad vaenlased. Nende jaoks töötab Skorpion välja terve kaitsesüsteemi. Skorpion on väga ohtlik vaenlane, kes talle tehtud ülekohut mäletab elu lõpuni. Samas võib ta olla kõige ustavam liitlane, kes kunagi ei unusta talle osutatud teenet.
Suhtlemises iseloomustab Skorpionit kõigepealt eneseväärikus ja enesekindlus. Väärikuse maski taha oskab Skorpion edukalt patte varjata. Enese sisemusse ei lase Skorpion kellelgi vaadata. Tunnete avaldamises pole Skorpion just õrn, kuid tema peale võib reaalselt loota – oma kohustusi täidab ta korralikult.
Skorpion on üks dominantsemaid märke ja oskab hoida oma võimu all teisi. Vestluses püüavad anda tooni. Et nad alati oma joont ajavad, ükskõik mis see ka ümbritsevatele maksaks, pole nad eriti sobivad grupitööks.

ARMASTUS--

NAIST häirib salajaselt, et ta pole sündinud meheks. Harilik romantika ei mõju Skorpionist naisele niivõrd kui teistele märkidele.
Kõige vähem andestab see naine mehele nõrkust. Tema eneseväärikus nõuab, et mees oleks temast üle ja et ta võiks mehe üle uhkust tunda. Kui olete pälvinud tema tähelepanu, siis võite olla kindel oma ebatavalisuses.
Skorpioni naine armastab nii jõuliselt, et ta kas jumaldab või vihkab. Ametlik abielunaise seisund pole talle eriti tähtis, kuid sõnu “surmani koos” mõistab nende otseses tähenduses. Isegi mägede liigutamine on võimalik kui partnerid on teineteist saatuslikult leidnud. Skorpion on väga tugev “MEIE” märk.
SKORPIONILE SÜMPAATSEKS SAAMINE on enam kui kahtlane, kuid ta austab teid kui olete temast tugevam.
SAATE VAENLASEKS kui pakute vähegi konkurentsi
EGOISM väljendub püüus kõike omandada teistega arvestamata
KARDAB olla naeruväärne
TÄHTSUSTUNDE SAAVUTAB kui on tõeliselt edukas

POSITIIVSED JOONED--

1. sündinud võitleja
2. ei anna alla
3. vajadus tungida elu sügavamatesse saladustesse
4. filosoofilis-müstiline mõtlemine

KUU SKORPIONIS--

Kuu Skorpionis annab Teie tunnetele kirglikkust ja jõulisust. Teie emotsionaalne elu võib võib olla üsna äärmuslik. Teile on omane kriitilistes situatsioonides kiiresti tegutseda. See on tingitud pidevast alateadlikust valvelolekust ja heast psühholoogilisest vaistust. Teie terav intuitsioon lubab inimesi kergesti läbi näha. Teid on üsna raske petta, sest naiivsust on Teis küll kõige vähem. See seis annab terava elu ja surma tunnetuse. Mõningatel juhtudel annab see Kuu asend liiga suure surmahirmu. Sügavad eksistentsi probleemid pakuvad Teile huvi. Selle seisuga on paljud parapsühholoogia ja üldse piiriteaduste uurijad.
Mõningatel juhtudel (sõltuvalt sünnikaardi üldisest seisust) annab Kuu Skorpionis enesehävituslikku käitumist (alkoholism, narkomaania, seksuaalsed kõrvalekalded, kontrollimatud kired).

for 13 years!!!

O M G !!!

Mõelda vaid kui lühike aeg võib olla 13 aastat (soon to be 14)...
Kunagi ei mõtle ju ajale..

See lihtsalt voolab.. aga kui siis ühel hetkel sellele mõtled..
Ehmatad end lihtsalt tooli pealt maha..

Naljakas..

Kuidagi ebareaalne tundub..

Ei..

Unustan pigem uuesti ära, aga tõenäoliselt vaid selleks, et nii 13 aasta pärast taaskord ärgata ja kakskorda kõrgema tooli pealt alla ehmatada.. :)

Seniks
Edu Õnne Jaksu Tervist

Maagilisi jõule ja kõigi vähegi mõeldavate ja ka mõeldamatute soovide täitumist kõigile !!!

PS! Kui kingisaamisel peaks salmiga hätta jääma ;)

Pöialpoiss ja Päkapikk

Kord kohtas keset kanarbikku
üks pöialpoiss üht päkapikku.
Nad põrnitsesid teineteist
ja vaidlesid, kumb pikem neist.
,,Sa oled nagu leivaraas
ja raske on sind leida maast!,,
,,Mis kääbus, sõnu loobid sa!
Ei näe sind mikroskoobita!,,
,,Kui kükakile laskun ,siis
ehk küünitad mu taskuni!,,
,,Sa ulatud mu jopi äärde!,,
,,Ja sina mulle poolde säärde!,,
,,Sa oled pisem kui mu näpp!,,
,,Sa välja näed kui väike täpp,,
,,Ma olen sentimeetrine!,,
,,Ma kümne millimeetrine!,,

Nad panid lõpuks seljad vastu
ja olid täpselt ühte kasvu

( hihi , kes osakaks arvata, et kord olime veel ühepikkused, või veelgi enam - mina sinust pikem.. :D )

" Aga mis windowsi versioon sul on?"
"XL"
"Ei, ei XS ikka !! "

vaikus.....

naer...

"See tähendab.. XP"

:D

Deep.. mis muud xD

Kas pole see imelik, et me sageli nii paljust lihtsalt ei suuda rääkida. Ei suuda rääkida asjadest, mis on elu ise. Miks? Küllap oleme elult juba piisavalt valusasti nina pihta saanud oma kunagise siiruse ja lihtsameelsuse eest. Ja poeme nüüd uue valu kartuses külmuse ja ükskõiksuse taha. Me poleks nagu enam üldse need, kes me tegelikult oleme Ning ajapikku muutumegi hoopis teistsugusteks. Halvemateks…

oeh.jõulud on kohe käes...
Ei tea milles asi täpselt on, aga juba mitmendat aastat on jõulud rohkem nagu lihtsalt mingisugune tüütu kohustus. Ei ole isegi tähele pannud, millal selline pöördepunkt oli.. millal ma niimoodi enimest korda tundsin.

Olen vist vanaks jäänud.

Või olen hoopis teistest arengupoolest maha jäänud? arvan ehk hoopis ise et olen nendest pare, kuigi tegelikult on asi vastupidine?

ei tea..

Tunnen..

justkui poleks sõprade ja tuttavatega enam millestki rääkida..

justkui oleks kõik teemad juba nii läbi njämmuatud ja ühtki uut ja paremat ei tule peale.

justkui seasaks mu elu paigal.. isegi nende suurte muutuste ja uuenduste tormis seisan mina endiselt liikumatuna paiga.

justukui oleksin kivikuju või siis lhtsalt uskumatult jäine.. liikumatu skulptuur..

jah..

kõik läheb justkui minust läbi

ja nagu mul ikka ja alati see vastik komme on olnud, teen ma ise selle kohutavalt halva mängu juures head nägu - naeratan, ütlen : cést la vié ja teen nagu mul oleks lihtsalt täiesti ükskõik...

miks ma nii teen?

seda ei tea ma ise küll.. ehk üritan lihtsalt asju leevendad? mitte kaasa minna inimeste pessimismi ja ootusetusega minu suhtes? hirmust?

ei tea.. kuigi tõenäoliselt on see kõige selle segu..

võin ju üritada seda kõike mitte teha.. aga paratamatult teen..

oleks vist viimane aeg näidata inimestel et ma ei ole selline kivikuju ju tegelikult.. et mul ON tunded..

ja et see kõik teeb tegelikult väga haiget.

miks ma mängin taolist tugevat kangelast iseendale ja kõigile teistele?

sellest ei ole ju kasu.

kasu oleks vahetu olemaisest ja rääkimisest..

loomulikult mitte üleliia..

aga siiski..

rohkem kui ma seda hetkel teen..

peaks peaks ja hunnikus analüüse..

sellest kõigest pole ju tegelikult kasu..

või tegelikult ehk tiba on..

magu öeldakse - esimene punkt et paraneda, on vajadus tunnistada iseendale seda mida on tehtud valesti.. tunne et midagi peaks muutma!

Esimene punkt siis läbitud..
aga kuhu edasi - ja kuidas?

eks seda näitab siis aeg..

ja see aasta ei tule jõulud kohe kuidagi teisiti.. ikka nii sama.. vanamoodi..

ehk oleks vaja vaheldust just selles?

ei tea..

aga midagi siiski juba tean..

algus seegi! :)

Marilyn Monroe :

"Kui sa suudad tüdruku naerma ajada, suudad sa panna ta tegema mida iganes."

Kui mõtlema hakata siis täitsa tõsi.
Ja rohkem polegi vaja midagi öelda.

Elu on ilus!

Elu on lill!

Mul pole vist ammu nii hea tuju olnud. Üle pika aja tunnen, et mul on jälle energiat! See on uskumatult hea tunne peab mainima..

Eriti tore üllatus oli see kui koju jõudes piilusin postkasti ja leidsin sealt meeliülendava kirjakese Tallinkilt. Sellest tulenevalt sain tuju paremaks teha veel vähemalt kahel teiselgi inimesel.

Muideks. Minu mõistus saab otsa selle koha peal, et kui mõni inimene külvab üle kogu suguvõsa paanikat (taaskord!) teemal: Helena on kadunud !!! omfgomfgomfg!! siis mina leian et lihtsalt oleks võtta kätte telefon ja mulle helistada, mitte hoida politsei numbrit endal lühivalikus..(see nr on muidugi erakordselt pikk ja keeruline peab mainima..)

See selleks.

Kõik on kuidagi nii paigal. Heas mõttes. Tasakaalus. Selge. Lihtne.

Vahelduseks on täitsa hea taas arvuti taga kakaod juua ja šokolaadi süüa (ähvardav šokolaadi üledoos?) , kuulata muusikat ja kirjutada...

Üks, kaks, kolm, kaks, kaks kolm, naised

noad on püsti, veel on hästi ...

Suur ja kole pealinn muutub järjest ja järjest kodusemaks.. Täheldasin seda juba suvel tegelikult. Kummaline.

Veel..

rääkides möödunud nädalast või õigemini küll nädalavahetusest, siis üle mitme ma-ei-tea-mis-aja sai käidud metsas - KUUSEJAHIL !!

Keset kogu seda lund ja metsa olin mina tõeline mudilane.. Endalgi hakkas naljakas, aga lõpetada ka ei suutnud..

Looduslaps.. hihihi... :)

I see the world through brand new eyes...

Ja kui nüüd Tallinki bronnimis süsteem ka mind uuesti ligi laseks oleks eriti vahva.

SEST SIIS MA SAAKS ASJA ÄRA BRONNIDA !!! (ja no pmt olekski siis juba Rootsis otsaga)

Wazzaaa.. :P

Heh wakawaka mulle meeldib!!

häppihäppihäppihäppihäppihäppihäppihäppihäppihäppihäppihäppihäppihäppiHÄPPPIIII!!!!!

Olen õnnelik !

essee või miskit siis.. selline pool omalooming ..

Kuidas elada elamisväärset elu?

Elu väärtuste otsing on nagu rännak läbi kõrbetormide, kus meie ette kerkib pidevalt üksteise võidu säravaid miraaze. Need pruugivad tihtilugu tunduda küll toredad, kuid lõpeks võivad viia meid täielikku teadmatusse, ehk isegi hukatusse. Vististi kõigil inimolenditel on eesmärk leida oma rännakuil need tõelised väärtused ning oma elu tõeline eesmärk, et siis sammuda igavese õnne radadel.

Elu muudab elamisväärseks eelkõige see, kui meil on omad sihid ja piisavalt suur toetajaskond nende poole püüdlemiseks. Lõpptulemuse saavutamiseks tuleb näha vaeva. Kui esimese korraga ka kõik just lepase reega ei näi minevat, vaid liigub sootuks vastupidises suunas, tuleb osata peale ebaõnnestumisi uuesti selg sirgeks lüüa ja vastu minna uutele lahingutele.Eks neid lootuseltult ebaõnnestumise tundeid oleme kõik ju mingil hetkel oma elus kogenud. Taolisel momendil ongi ehk kõige tähtsam see, et oleksime ümbritsetud inimesest kes meis hoolivad, kes süstivad meisse uut jõudu ning süütavad uuesti selle lootusesädeme, mis näis ehk juba kustuvat.

Elu on elamisväärne kui ses peitub miski, mille nimel elada ja pingutada. Elada tuleb eelkõige iseenda nimel. Peame leidma just omad olulised väärtused ning vastupidamiseks kasutama just oma sisemist jõudu. Loomulikult on ka vanemate toetus enamusele meist tähtis terve elu jooksul. Mina ei oskaks ette kujutadagi situatsiooni kui mul puuduks perekond. Suuresti tänu neile olen suutnud toime tulla kõikvõimalike keeruliste olukordadega oma elus. Loomulikult ei saa siinkohal mainimata jätta ka mu sõpru, kes nii mõnigi kord teavad ja tunnevad mind iseendast pareminigi.

Kurbusega pean nentima, et ühiskonnas leidub ka liialt palju inimesi, kes arvavad, et elu ei ole midagi väärt. Et see on lihtsalt mingi mõttetu nõiaring, mis on iga päev täpselt üks ja see sama, kus puudub vajadus edasipürgida parema homse järele, sest seda „paremat homset“ niikuinii ei saabu. Sellised inimesed, kes on juba eos matnud oma pessimistlike mõtetega kogu elus leiduva rõõmu, otsivad kahjuks küllaltki tihti väljapääsu läbi enesetapu. Kuid enesetapp pole ju lahenduseks tegelikule probleemile.
Üks osa elamisväärsusest on tänapäeval kindlasti ka materiaalsetel tingimustel. Kuid kõike peaks olema sealjuures mõõdukalt ning ei tohiks end ära kaotada töönarkomaania, raha nimel elamise jms maailma. Kui sul on tavapärastest suuremad majanduslikud võimalused, ei tee see sind ju veel kõigist ülejäänutest paremaks. Kahjuks leidub taolisi uhkeid, upsakaid ja võimujanuseid inimesi meie ümber samuti palju. Ja neile ongi tähtsam ennem materiaalsus, kui inimene ise. Arvan, et kõik inimesed on teatud määral sarnased – s o hingelise ja kõige tavapärasemate vajaduste, nagu helluse ja armastuse, tasandil. Kui selles vallas on leitud sisemine tasakaal, teame iseenesest kuidas mingis olukorras käituda – mida öelda, mida mõelda, kuidas edasi minna...

Elu teeb elamisväärseks elu enda nautimine!

kära

Ma ei jaksa enam. Ei jõua enam.

Lihtsalt vajutaks suurle pausi nupule ja läheks jookseks, karjuks, peksaks teeks ükskõik mida..
Ma ei tea, ei saa aru millest kõik see praegu tuleb..
Tegelikult on kõik ju hästi.

Tahan, tahan, tahan, tahan !!!!!!!! Ise ka ei tea mida.

Saaks see kõik juba ükskord läbi.

Tuli "Kära" meelde..:

Sõnad... ja hääled...
ja... laused vist...

Ma kuulen, aga ei näe

hääli,

mis karjuvad, kriiskavad

Ma lähen vist hulluks, ma

enam ei talu, ma

karjun, et aidataks, kuid keegi

ei paista aru saavat.

Ei!! Aitab!!! Vaikust.

Tahan ma vaid. Palun, jääge

vait

Nüüd järsku tegin silmad

lahti

Nii tühi nii kõle nii

kuradi koledalt rahulik on

mu ümber.

Ja inimeste hinged...

neid ei olegi siin!

Ei! Ma ei anna end ära!

Ma ei tule kaasa

sinna pole

piire kus kedagi pole

Sest seal

on tõeliselt hirmus ja kole.

Ja ma võitlen!

Soolaveega silmadest

Vihaga kätest
Lootusega häälest
Armastusega südamest
Vabadusega hingest...

Kastan merd kuni meri on täis

Räägin tõtt kuni häält ei ole

Jooksen edasi kuni jõudu pole

Ehitan teed kuni energiat ei ole

Armastan armastust kuni süda kuivab

Ma võitlen vabadust kuni hing on närtsinud.

Lõpetada.. Tahan! ei saa...

Ei oska

öelda teha midagi et
lõppeks ükskord nõiaring

kust ei saa välja kuhu

tirib mind

orkaan

mu enese sees

ja möirgab valjult ja

kindlalt

kui kalju kui ooperidiiva.

Lõppu lõppu ma otsin

lõppu

lõputult otsin seda lõpetavat

lõppu mis

Lõpetaks kõik

Selle mõtetu hulluse

ja luupainaja.

Et kaoksid need hääled et läheksid ära

ja võtaksid kaasa kogu selle kära et läheks koos

nandega ka piir mis viib teisele poole kus on

nii kole vaikus et meenutab vaid...

Kära.

Loodan, et, kallis, sa pole pahane, et selle siia panin :)
Pildi materjaliga ei hakka siis igaksjuhuks lehvitama..

Ingrid Lukas - Süda Teab (The Heart Knows)

Süda teab

Tee on pikk, kive on palju,
valikuid on hulk, otsuseid ka,
aga süda teab, süda teab.

Vahel on raske. hästi raske,
ei oska otsustada kuhupoole minna,
aga süda teab, süda teab.

Kas vasakule või, paremale või,
otse edasi või siis,
ei, tagasi küll ei taha minna.

Kes on su sõbrad, kes on su pere,
kõik su enda teha, kõik su enda valida,
süda teab, süda teab.

Mõnikord ei näe, mõnikord ei taha,
mõnikord ei oska või mõnikord ei saa,
siis teed vea, siis teed vea.

Viha tuleb südamesse, pisar silma,
mõistad küll, aga üle ei ole,
mis nüüd saab, mis nüüd saab?

Kukud pikali potsti maha,
ego on suur ja mõtted on pahad,
mis nüüd saab, mis nüüd saab?

Paanika, paanika, Paanika, paanika, Paanika, paanika,
Paanika, paanika, Paanika, paanika, Paanika, paanika,

Võibolla veab sul ja keegi ulatab käe,
või siis mitte, aga selge on see,
et ise pead tahtma, ise pead tõusma.

Ja siis liigud edasi, üks kivi ületatud,
ego on väiksem ja meel on hea,
meel on hea, meel on hea.

The road is long there are many turns,
many choices, decisions too,
the heart knows, the heart knows.

At times it`s hard, really hard,
you can`t decide which way to go,
the heart knows, the heart knows.

To the left, to the right, or straight ahead?
Or, No, I really don`t wanna go back.

At times you don`t know, at times you don`t wanna,
At times you don`t know how to, at times you just can`t.
Then you fail, then you fail.

Anger in your heart, tears in you eyes,
your body is shaking from it all,
what you gonna do, what you gonna do?

Then you fall down, kapow on the floor,
your ego is big, you can`t control it,
what you gonna do? what you gonna do?

Panik, panik, Panik, panik, Panik, panik, Panik, panik,
Panik, panik, Panik, panik, Panik, panik, Panik, panik,

Maybe you`re lucky someone will give a hand,
maybe not, but one thing is clear,
you have to want it, you have to rise,
on your own, by yourself.

Then you move on, one turn behind you,
your ego is smaller and you feel really well,
you feel really well, you feel really well.

The heart knows, the heart knows.
The heart knows, the heart knows.

Ära usu müüte minu voorustest, ka minu toorus parem pole toorusest ....

Olen seda lugu täna vist nii umbes miljon-triljon korda kuulanud...

Ikka pole küllalt !!

Well that made my day ! :)

Helen: " mul tuli meeisu eksju... no kohe jubeee meeisu... ja tavaliselt ma selline ei ole..aga ma mõtlesin.. et noh juhul kui sa juhtumisi plaanitsed mulle sünnipäevakinki teha...siis meepurk oleks suurepärane!!!!!!!!!!! (neid hüüumärke tuli ükshaaval juurde, sest ma tundsin, et ikka on liiga vähe:D) (A) "

ja muideks, lubasin sulle kunagi ammuammu hoopis hunnikutes moosi tuua.. niiet järgmine kord saabun su juurde veoautoga, kus sees kõik aarded mida mu kelder endas peidab ...

:*

mezimumm !! xD

Simsalabim !

Wierd, wieerd, wiiieeerd päev.... ent siiski äärmiselt humoorikas! :D

Alustaks siis sellega, et mingil väga kummalisel põhjusel on mul täna päev otsa mingi f***ing Justin Bieber kummitanud oma kõige jubedama laulu refrääniga. Kasutusele on võetud kõikvõimalikke mõeldavaid abivahendeid, et sellest ininast seal peas lahti saada, aga no ei... ei tohi lihtsalt see ära kaduda!! See selleks tegelikult...

Tänane päev/öö algas siis äärmiselt huvitava unenäoga sellest, kuidas me Heleniga lõpuks olimegi ta köögikella sisse monteerinud videokaamera (Saue korterist siis jutt). Mingil põhjusel me ise küll kas unustasime selle ära või no tegelikult ma ei saanudki aru miks me ei teadnud, et see asi seal oli...
Enivei, järgmine hetk hakkas Liisu, selline tubli kummaliste videode leidja youtube'is nagu ta on, mulle läbi msn'i järjekordselt mingeid linke saatma. Seal juures ise hüsteeriliselt naerdes. Need olid need samad videolõigud sealt kaamerast. Küll oli seal 10 variatsiooni seoses minu tooli pealt maha kukkumisega, meie 5 tunnisest pannkoogiküpsetamise üritusest(mille lõpuks siis taipasime, et oih.. pliit ei tööta -.-), grimasside võistlusest ja palju, palju muud huvitavat..
Viimaks avastasime Heleniga siis, et olime youtube'is saanud nende videotega ropult kuulsaks ja meile hakkasid esinemiskutsed jms asjad tulema.
Vahepeal on jälle mingi kummaline blrr.... mida ma siis ei mäleta
Ja uni lõppes meie kunagise omaloomingulise jutu põhiselt Vaikse ookeani (justjust mitte Atlandi ookeani!) põhjas Titanicul pillimänguga leiba teenides...

Peale kõike seda ärkasin ma lampi järsku üles..Olin jube segaduses.. Tulin arvuti juurde(mille olin muidugi unustanud välja lülitada ööseks) ja toredaks&armsaks äratuseks rääkisin kuni kooliminemiseni Krissuga..

Hmm.. koolis töö-töö otsa. Ja rahakott jäi ka maha.. Seega plaanisin ühel pikast vahekast Kristeli juurde joosta, aga unistuseks see jäigi.. Keemia nõudis oma osa...
Ja muidugi erakordselt põnev oli eesti keeles 2 tundi analüüsida võimalikult pikalt ja põhjalikult, irooniline kui see ka pole, seda sama artiklit/esseed mille lingi ma siia eile riputasin. Ja muidugi olin ma selle enne umbes 10x jõudnud läbi lugeda, niiet põnevus lausa tappis :D

Ühesõnaga lõpuks koduteel olles avastasin kui tore on oma superman'i kummikutega vees ja lehtedes kõndida ja tundsin ennast taaskord nagu 3 aastane :D (miks mulle küll meeldib , et tammikus palju rahvast ei käi (no muidugi kui Hendrik välja arvata sest ta pidi suht otseses mõttes mulle otsa jooksma..)).

Niisiis. Selline huvitav/kummaline/naljakas päev.
Ei teagi, miks selline üksikasjalik kirjeldus tuli.
Aga no, ju siis oli vaja.

Ja no sry, aga ma ei saa !!!

Sel öösel ei leidnud ma aega, et vaadata kuud.

Teisipidi tegelikkus

Nüüd on siis ametkult kätte jõudnud see osa/aeg sügisest mida ma kohe absoluutselt ei talu. Ehk siis aeg, kus öö ja päev on sassis, kogu energia on välja imetud, on pime, on muda ja on üldse kummaline olla.

Asjad kuhjuvad. Tead ju küll, et pead ennast sellest kõigest läbi närima. Aga kui võimatu see näib!!!
No ei suuda! Lihtsalt ei suuda! Nagu mingi vampiir tõmbaks hiiglasliku süstlaga kõik energiavarud endale..

Peaks taas vereanalüüse andma minema. Aga ega sealt ilmselt rõõmustavaid uudiseid järjekordselt ei tule. Raudselt opi ajal vahetati mu veri lihtsalt mingi uue ja halvema vastu välja. Enne seda sellel ju polnud väga midagi viga.. Asi mida kõige kergem süüdistada :) Põhjuseid ju on vaja, ei tea ise ka miks.

Kuulan muudkui uuesti ja uuesti seda lugu. Sõltuvust tekitav. Mälestusi äratav. Õnneks küll häid kummalisel kombel siis.

Ei tea kaua mul täna õnnestub aega venitada, kuniks asjadega tegelikult tegelema hakkan.

Tunnen, et lähen siin 4 seina vahel hulluks.
Tahan niiiiii paljut, igatsen niiiiiiiiiiiiiii paljut.

Ei, öelgu või arvaku kestahes (k.a ma ise) midatahes, ma ei oska lihtsalt olla üksi (st tähendab siis kaugel eemal nendest "oma" inimestest). Ja teistega ma ei viitsi lihtsalt enam pingutada. Mõtetu.

Sellest kõigest TULEB lihtsalt üle olla. Aga kui kuradima raske see on.

2 päeva veel, siis jõuavad kõik "kadunud pojad" koju/linna tagasi. Kui selle üle elan ja vastu pean, elan veel kaua pikka ja ilusat elu.
Ma suudan!!!
Ma jõuan!!!

Ma tahan!!!

Ma saan!!!

Jõuetu... Stress? Ei tea.. Ehk.. ?

Muideks, peale kõike muud: Aitäh, et olemas oled ! (võtkem seda keegi kuidas ise tahate, kes teab see teab ;) )

Ja veel, lugesin ja pani mõtlema.. Ära loe raamatuid

Ja siis veel... : Noorte vaime tervis on Euroopa ja Põhjamaadega võrreldes halb: 13% on mõelnud enesetapule, üleväsimust kurdab 33%-50% noortest, tavalisest suuremat stressi 15% noortest, unetust ja/või depressiooni on kogenud kolmandik noortest. Vaimse tervise puhul on trend halvenemise mitte paranemise suunas.

Kerget kohutav, aga absoluutselt ei imesta.

Me toiduklubisse alati tulla võid, kui silmist pliidile võtta saab tuld !

another saturday ?

Karjumine.

See peaks väljendama ülevoolavaid emaotsioone. Olgu selleks siis viha, hirm, rõõm vm taolist.

Miski pärast juhtub pahatihti nii, et me karjume pidevalt ja koguaeg olenemata sellest mida me tunneme ja viimaks ei pane isegi enam tähele et rääkimise asemel karjume.

Mõtetu karjumine. Asi mida vististi vihkan pea kõige rohkem üldse.

No lõppude-lõpuks, mis vahet seal on kes selle ajalehe v veepudeli v kampsuni (etc) siia või sinna jättis.

Me karjume. Vihastame, et keegi meie peale karjub. Karjume veel ja rohkem. Ja siis ongi lõpuks närvid läbi ja olulistest asjadest ei jõuagi rääkida, sest peale seda kõike lihtsalt ei jaksa enam ja lõpeks näib, et ehk polegi mõtet.

Vahel ma lihtsalt ei suuda ära oodata aega kuniks ma siit lõpuks ära kolin. Et ei peaks pidevalt mõtlema kõigi teiste peale ja tegema kõiki neid asju mida teistele vaja on.

Ja siis tulevad ühel ilusal päeval kõik võimalikud sugulased ja tuttavad korraga järjest pinnima, et mis ma edasi teen ja mida ma mõelnud olen ja miks ma midagi ei tea ja et ma pean ikka rohkem vaeva nägema ja ma lasen elul lihtsalt mööda voolata ja raisku minna.

No hea teada siis! Aga mul on väike uudis: see on minu elu ja see olen mina. Mina ja mitte keegi teine. Küll ma mõtlen ja otsustan viimaks siis kui selleks valmis olen!

Aga mis siis ikka. Tegelegem siis asjadega millega hetkel tahan ja saan tegeleda.

Peaks tapeedi ja lambi lõpuks oma toas ära vahetama. Ehk saab enne vaheaega hakkama. Oleks aeg.

Ja nagu Joonas ütleb, siis ELU OLGI ILUS ! :)

end of story..

nähtused ja tehtused

Selja peal on käed

sa kõnnid linna mööda.

Selja peal on käed

sa longid aega mööda.

Selja peal on käed

su käe peal puudub kell.

Ei tea, mis aeg on,

sul aega on veel.

Selja peal on käed

ja sind ei kuule keegi.

Selja peal on käed

ja ega häält ei teegi

sammud kividel.

Kõik lootusetult uus on kevadel.

Vaid mina kuulen

kui seisan tasa

su selja taga hingan

ja kuulatan su ootamist,

et kahekesi pehmes voodis

kuulatan su ootamist,

et luugid akendel.

Kuulatan su ootamist

ning vastused, mis teada soovid

annan ühe hoobiga

ja kõik sul ongi käes

Sa päeval pikutasid nii et ...

Kupees sain tukastada nii et ...

Ma nii loodan,

et hiljaks rongile ei jää!

Vana tuttav raamat siis taaskord üles leitud. Võiks seda vist sadu kordi otsast lõpuni muudkui lugeda ja ikka ära ei tüütaks

Nagu karussellil oleks st, et peaks vist öösel rohkem magama ja vähem kohvi jooma :)

Endal on vähemalt peadpööritavalt lõbus.

igaühe hinges on revolutsioon...

Ma tean üht meest üle suure vee, kelle lugu ma jutustan.
Ta tahtis minna üle kolme maa, mille taga ta vabaks saab.
Ta astus õue pimedal ööl, kui aeg oli küpseks saanud.
Jalad murul, süda rinnas, oma teed tema teretas.

Ref: Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata.

Esimene maa oli mättaid täis, nende taha ta koperdas.
Mineviku hõng ja hingus teda maha materdas.
Üles astuda murede mäest, kui tuul on veel vastu ka,
pole lihtne, kui liialt mõelda, ta sihti ei unusta.

Ref:Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata.


Teine maa oli joonitud, ja juppideks jaotatud.
Kullast hambaga sihvertraat ainust aega kuulutas.
Välimine pind ja ühine joon teda hakkasid tänama.
Ta nägi läbi, ta kõndis mööda, see maa teda muuta ei saa.


Ref:Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata.

No mis head seal on, kui väsinud meel, ja vägi hakkab raugema.
Üle ootuste tuldud kui teadmatu ees, tahe lihtsalt seisatas.
Unes võib rännata lõputeel, kuid ükskord peab ärkama.
Ta leidis laulu, ta leidis enda, kolm maad olid üheks saanud.

Ref:Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata.
Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata.
Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata.
Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata...

*****

tahan lihtsalt tagasi viljandisse. kohutavalt igatsen. minu koht.

sõprus, või ehk midagi enamat ???

Olen mitu aastat juurelnud ikka jälle ja jälle küsimuse üle, et kus peitub see õhkõrn piir sõpruse ja sõprusest enama vahel?

Tean, et tegelikkuses armunud olek tähendab liblikaid kõhus, südame pekslemist, magamatust ja mida kõike veel -- ühesõnaga armumist.

Aga kui tead juba inimest pikemalt ei teki sellised tunded ju lihtsalt niisama üleöö, nagu võibolla mõnega, keda kohtad üldse elus esimest korda.

Kuidas siis sellest aru saada? Mis on sõprus ja mis on juba midagi enamat?

Olen tihti selle asjaga ämbrisse astunud. Viimati siis alles sel kevadel. Jaanusega.

Selge on see, et selle küsimuse vastuseks ei saa olla seks või suvaline kiimalaine. SEE on juba päris kindlalt teine teema ja need sõnad seonuvad minu mõtteis küll pigem puhtalt inimese füsioloogiliste vajadustega. See selleks.

Kõigepealt peaks vist selgeks tegema endale küsimuse: kas minu arvates on võimalik, et kahe vastassoost inimese vahel on ainult sõprus ja mitte mingit seksuaalset tõmmet?

Minu arvates ei ole see võimalik. Kuid tean, et väga mitmete (ka minu meessoost sõprade/tuttavate) hulgas on vastupidine arvamus küllaltki levinud.

Aga kuidas siis teada saada, et see tunne ON ja et see tunne on vastastikune?

Sellisel juhul võib ju kõiki neid ühe osapoole tehtud vihjeid ja märke teine osapool pidada vaid tavakäitumiseks ja lihtsaks sõpruseks.

Keeruline.

Nojah, ega ma ilmselt ilma asjata ei ole selle küsimuse portsu otsas kükitanud nii umbes pool oma elu(ehk liialdatatult kui mitte palju).

Eriti keeruliseks läheb olukord siis, kui inimene kellesse sa omateada siis lõpuks arvatavalt armunud oled viibib sinust 100 km kaugusel ja te ei ole just väga lähedased sõbrad, kuid siiski rohkem kui lihtsalt "tere&head aega" tuttavad. Seda enam, et terve suve olete te koos ümbritsevate sõpradega pidevalt koos aega veetnud ja on olnud ka "hetki". Mida sellest kõigest siis lõpuks arvata?

Olen selles suhtes tõepoolest vanamoeline ja usun, et suhtes peaks esimese, selle konkreetse sammu tegema ikkagi Tema.

Kui kaua sa ikka järjest vihjata jaksad ja pimedal, vihmasel sügisööl anuda, et "ära mine, jää veel!!".

Aga ehk on asi tõesti minus. Kui ma isegi et tea ju täpselt, et kas ja mis, siis kuidas peaks tema seda veel teadma.

Ehk ta on lihtsalt minu ülevoolava lummuse järgmine ettejuhtuv objekt, kes juhtus lihtsalt olema valel ajal vales kohas?

Samas MINA ju endale ja teistele suurelt kuulutades ju ei usu juhustesse. Või siiski?

Tegin just avastuse, et ta on mingil kujul minule koguaeg ja pidevalt toeks olnud. Tema oli seal kui Keidi ja minu sõprus laiali lagunes, tema oli ju tegelikult seal, kui Kaidu ja minu vahel kogu see jura ja kammajaa toimus. Tema võttis minuga ühendust, kui ma olin koolist välja kukkunud ja sügaval depressiooni hunnikus, et kutsuda mind oma sünnipäevale(kõlab tavaliselt, kuid tollele hetkel see andis tõepoolest tunde, et sul on veel sõpru ja kõik ei ole nii katastroofiliselt laialivajunud, kui esialgu võis paista), tema oli see suvi minu ISEENDA leidmise üheks põhiliseks alustalaks ja motivaatoriks ja julgustajaks(ilmselt küll enda teadmata :) ).

Ehk on ta lihtsalt südames nii hea ja siiras ja hooliv inimene, et mulle jääb selline mulje, et ta võiks minust rohkem hoolida, kui mõnest teisest oma sõbrast?

He makes me to try to be a better person.

Olen vist viimaks otsustanud, heh otsustada on siin nüüd küll palju.

Olen sees. Vist otsustavalt. Nutta või naerda?

Eks aeg näitab mis edasi juhtub.

Kannatust peab ju ometigi olema.

Tegelikult ei ole ju keeruline. Lihtsalt jah või ei.

Aga kurat, miks see ikka nii keeruline peab alati olema?

Viimaks

on see nüüd siis läbi. Saime täna kokku käitusime mõlemad nagu a'la võhivõõrad, kes sunniviisiliselt on mingil hetkel kokku pressitud ühisesse nurka. Lõpuks tema ütles. Mulle sobis.

Pedassaarel oli ülimõnus.

Helen kolibki Tartusse. Tore. Aga kohati ei kujuta ma ette, et kuidas MINA nüüd koolis ellu jään. Hakkan järsku pidutseja-nohikuks. Et no koolis nohik, muidu elunautija. Oleks vist parim lahendus ma arvan. Muidu ma küll ellu ei jää, ma kahtlustan. Arvestades kollektiivi. Aga eks näis mis elumerelained veel toovad ja kuhu mind lennutavad.

K vana .... (ei osanud õiget sõna välja mõelda/valida) olevat helistanud Helenile, et talle oleks tööd. Ma tundsin end hetkeks kergelt haavunult. Miks ta mulle ei helistanud. Miks ta mulle ei pakkunud. Mis toimub? Niipalju siis sellest kõigest - mõtlesin. No muidugi oleneb, mis töö on...
aga ikkagi kummaline. Just weiird...

Sain viimase palga praegu kätte. Imestasin et juba. Aga samas hea meel, et lõpp kogu selle müüjanduse ja rajandusega. See ajas ikka päris hulluks. Täna oleksin leivad ja kohvi peaaegu Ave kassasse unustanud. See oli väga kummaline. Üldse oli kummaline päev. Aga hea päev.

Tegelikult olen viimase 24 tunni jooksul maganud umbes koguni terve tunni. Aga ei tunnegi end üle ootuste uniselt. Väsinult sedand küll, ja jube külm on ka, aga mitte uniselt väga. Jällegi kummaline.

Kokkuvõte - kummaline aga ääretult vajalik, kasulik päev. Tunnen nagu oleksid mingid rollid iseenda ja kellegi vahel(ausalt ei te kelle) vahel väga sassis. Justkui oleksin pealtvaataja omaenda elus. Kummaline. Ainus sõna mis suudab seda kõike tõepoolest kõikse paremini kirjeldada.

PS! Tellisin lõpuks Saatpalu "Nähtused ja tehtused" ära. JUHUU. Ja veel paar head raamatus (eeldan).

PSS! Kohe ongi suvi läb ja minul on ainult 2 nädalat aega et kogu suve asjad ära teha. Küll oli tore tööl käia.

"Iga hetk on uus"

hei mus.. tüütan siin jälle.. sry ja loodan et sul pead valutama ei pane ega midagi või nii.. aga mõtlesin pikalt et kellele helistada või kirjutada ja sa olid ainuke mõistlik valik..

jah kallis, olen olemas!

ma ei tea kas me tõesti jubedalt tunnetame ja vahendame üksteisele kuidagi seda mida kumbki meist tunneb v miskit... sest meil on ikka kuidagi kahtlaselt pidevalt alati sarnased jamad ja tujud ja olekud..

nuu..?

enivei.. viimased 3-4 päeva on olnud sellised musta augu päevad .. eriti täna.. ainult selline tunne et tahaks kerra kerida kuhugi ja lihtsalt olla ja istuda ja kuulata masendavat muusikat ja nutta.. aga ei suuda isegi seda..

mis mul viga on?

mul on tunne, et ma olen kuidagi liiga vastikult kinni ja ma ei tea.. nt eile a-l hakkas jälle oma keerukatest,kergelt mõtetutest, elumuredes jahuma.. ma muudkui noogutan ja annan nõu ja noogutan veel.. aga et ise midagi rääkida või midagi .. mkm.. ei.. ma ei tohi..

no võibolla on seal taga ka see et jah.. tõesti temale rääkides ma lihtsalt tean, et sealt kohati tuleb midagi sarnast , et jah.. minul on ikka palju hullem ja sina pole veel midagi näinud ega ei tea midagi etc... ja siis ma tunnen ennast jälle mõtetu ja lollina, et üldse midagi rääkima hakkasin

oh jah..

mul pole praegu isegi vahet vist kas sa seda kõike tegelt loed ka.. lihtsalt ma kuidagi hea on et ei kirjuta ega "räägi" iseendaga vaid et nagu kellegagi...

muideks oled väga busy?

issand kui palju ma nüüd kirjutasin..

ei ole busy, muudkui loen

aga see tuju ja kehv olek, ehk on see seotud töstressiga?

minul läks ka ju asi päris päris hulluks

siis sain aru ja tegin koheselt lõpu

ja siis tuleb tööl mul mingi tädike sõimama et kuidas ma ei tea mis üks pulgakomm maksab.. ja selle peale on mul nutt kurgus ja kooksen lihtsalt esimese asja nii kiiresti kui võimalik vetsu nutma..

võibolla küll..

ja nii on pidevalt kusjuures..

ja mina ju ei ole selline kes tavaliselt selliseid võiksed sõnakõlkse ja vaidlusi endale hullult nüüd südamesse võtaks..

vähealt omaarust...

aga noh.. võibolla siis olen ka..

järsku ma arvan lihtsalt liiga hästi endast..

vadever

ei , kui endas on rahu, tasakaal, harmoonia ei kõiguta sellised välised asjad, kuid kui seesmiselt on asjad korrast ära, siis nii on

mina käisin ka päeval töö juures nutmas vetsus

mina arvan et pead töölt lahkuma, kohe kui võimalik või mitee

mitte*

kohe kui võimalik või mitte?

jah , kas on võimalik või mitte, lahku töölt..

aga as töö sind masendab ?

ega see 13 h istumist just väga elevile ei aja ja ega väga ei rõõmusta ka inimeste väljaelamine kassapidaja peale..

kuidas mõni inimene suudab sellist tööd üldse 40 aastat järjest teh

kas on on ka südameasjad korras? keegi mõtetes, et ehk see piinab `? ja töö kindlastiiiii kohe muserdab

me oleme teistsugused, oleme loodud ajama oma rida

kaidu on viimasel ajal kuidagi piinama hakanud jälle.. unes ja nii.. ja ma ei tea.. jaanusega on see kahtlane jura veel.. ja ma tunnen et mina piinan kuidagi teda, aga meil pole isegi aega et kokku saada ega midagi.. kui tal on aega olen mina tööl, kui mul aega on tema tööl.. öösel ka helistada ei saa.. tema läheb viiesks tööle ja mina saan u kell 23 lahti ja lähen 9.10ks tööle..

ühesõnaga sitt lugu igapidi..

ah kaidu, sitt rsk, põlema peab selle panema

aga jaanus, mis mõttes sina teda piinad ? kas sul tekivad ka süümekad teiste inimeste ees? kas tunned et oled midagi võlgu ?

ma ei tea kas teiste ees ka just väga palju kuigi mõndade põhjendatud asjade eest küll.. no nt. kui vanaisa mulle selle viljandi folgi pileti ja elamise raha lihtsalt andis.. ja kui liisu mind peale tööd a´la tund aega ootas ja nii....

muidu teiste ees vist nagu eriti mitte..

aga tunne et nagu oleks kellelegi kusagil midagi jubedalt võlgu on küll.. osaliselt kuidagi jaanusega ka..

aga ma arvan et see on rohkem seotud sellega, et ma asja ei ole õigel ajal ära lõpetanud ja see kõik lihtsalt lumepallina veereb,.. ja et kui me nüüd ka koos oleme.. et mul ei ole tema jaoks absull aega..

ja nüüd olen mõelnud.. et järsku ongi temaga hoopis tegelikult nii.. et mu ootused olid liiga suured(ka nt tänu sinule ja nii) et tegelikult see mis meil temaga praegu veel on.. see on tegelt hea ja ma lihtsalt lasen sellel kõigel ära minna ja ma pean nägema ka väikseid asju mitte ainult suuri ja meeletult säravaid.. aga siis on mul jälle tunne et ma tahaks ju seda suurt ja säravat..

ja ma ei tea..

siis ma mõtlen kaidu peale ja mõtlen et kas see oli siis tõesti parem ja .. ja siis ma olen hiiglaslikus segaduses ja ei saa endast enam midagi aru ja mõtlen et ma pean tunnetama seda mida ma TEGELIKULT arvan ja mõtlen ja tunnen.. ja siis ma üritan sellest aru saada ja siis ma tavaliselt kordub see sama asi...

peh..

oeh*

ühesõnaga mul on tunne et ma mõtelen vist kergelt üle...

ja siis on mul veel tunne nagu kusagil universumis oleks keegi kes minust suuuuuure süstlaga lihtsalt imeb kogu energia välja..

nii hakkan lugema !

helena

õige pea sõidad sa rekkale täie pasaga sisse

ole valmis

mismõttes?

ketrad peas samasugust lollust nagu mina ! Täpselt! Sa ei naudi, ei ela, ei vaata südamega! Sa mõtled , sa toimetad lähtuvalt mõttest, see on EI-EI-EI! Sa üritad elada kõiki esiplaanile seades, kas mõttes või teos, aga nii ei ole õige, sa pead VAID ennast esiplaanile seadma mis on eriline katsumus, arvestades et sind ei ümbritse inimesed, kes mõistaksid õnne valemit. Sa ei ole kindlasti mitte kell

egile midagi võlgu ning sa ei pea teadma mida sa tahad, või tunned, sa pead lihtsalt ulgea, võtma asju rahulikult, sinu ains EESMÄRK ja KOHUSTUS on teha täpselt seda mida sa soovid! mida sa tahad! minna kuhu sinu süda sind kutsub! mitte midagi ei tohi teha vastumeelselt, siis ei ole see üldse tegemiseks mõeldud!

Lõpeta analüüs ja mõttepallid, lihtsalt ole, võta väga rahulikult ja tee mida süd aütleb, kui sa ei tea mida sa tahad, siis nii on! Kui õige aeg oon käes, siis sa tead mida sa tahad ja tunned

Ma ei soovi et ka sina peapõrutuse saaksid et seda mõista, risto jaoks olen ma tema tüdruksõber ja ma ei viitsi ta kõnedelegi vastata, tanelisse olen mina armunud, kuid mul pole aimugi mida tema mõtleb ja ei küsi ka mul ei ole aimugi mis minust saab, ma ei tea kas ma kooligi lähen või kust ma raha kavatsen saada, kõikide sugulaste ja süsteemi ( MIS ON NAKKUS!!!) kiuste

ja ma kulgen ja ma olen õnnelik, sest ma tean et teen õigesti, kuni ei kiirusta ning kuulan om a südant!

tahan ujuda , laulda tantsida ja muusikat teha!

kui tahan lähen homme päev lätti elama, kui minu süda seda ütleb! Ja sina, mu kullast kalleim inglike! Sina tee täpselt nii, nagu ütleb su süda ja laulab su hing! Sina oled väärt maailma ja enamgi! Sina tead, kuidas elada ja ära lase millelgi end kõigutada oma teelt, ära lase maiseid mõjutusi endasse! Kui oled teinud vigu, ei tähenda see võlga, see tähendab, et oled õppinud , asjast laht lasknud n

ing oled vaba piirangutest ja julge elama!

Mu kallis, armastan Sind väga, ja tean, mida sa väärt oled ning kuigi mu tekst, mis iseenesest mu sõrmedest välja voolas on vigaderohke, tean, et mõistad, mida sulle räägin. Oled kauneim ja kalleim, alati minu südames ning sa saad kõik mida sa tahad! Mõtle positiivses vormis ning vaid asjadest, mida oma ellu soovid!

Aitäh musi! Sa oled minu juurde saadetud Ingel. Seda ma usun. Ma lihtsalt ei kujuta oma elu kui Sina sellest puuduks ja ma ei kujuta ette kuidas ma edasi suudaks elada kui Sinuga kunagi midagi juhtuma peaks ja Sind enam minu kõrval siin ei oleks. Sa tähendad mulle tõepoolest kõike ja rohkemgi veel. Armastan Sind igavesti!

(L)

(sellest südamest jääb küll nüüd natuke väheks aga mis sest.)

millal me jälle kahekesi vinni põgeneme ja 12 tundi järjest joome ja pausideta räägime?

oi mu kullatükike..! Järgmine nädal, kui tagasi tulen, siis läheme!

Aga nüüd ma magan.. ARMASTAN armastan jäägitult, sinu Maasikas (L)

rahulikku und!

mida ma olen teile kõigile teinud?

ma ei ole ju kedagi ära kasutanud... mitte nii... hullusti..mitte nii raskelt... mitte nii lõplikult.. mitte nii!!!
olen pealiskaudne... olen sügav...pole nägu, pole sisu..ma ju näen seda..


Maasikas. Minu jaoks kõige targem ja tugevam inimene maailmas. Armastan, usaldan, austan. :):*